Majandus Islandi majandus põhineb kalandusel ja odaval energial Viimastel kümnenditel ergutab riik majanduse mitmekesisust, erit kõrgtehnoloogiasektoris. Põllumajandus Haritavat maad on vaid 1% riigiterritooriumist. Heinamaa ja karjamaad moodustavad üle 20% Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne Põhiharu on loomakasvatus eelkõige loomakasvatus Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju kurk, tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju. Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega. Järjest rohkem areneb taluturism Kalandus Kala ja kalatooted 40% ekspordist Energiamajandus Geogermaalenergia Hüdroenergia ülejäänud. Töötlev tööstus Alumiiniumitööstus põhineb odaval energial Laevaehitus ja remont
Toiduainetööstus toodab võid, juustu, piimapulbrit, margariini ja kakaotooteid. Hollandis toodetud juust moodustab veerandi kapitalistlike riikide väljaveetavast toodangust. Põllumajanduse tootlikus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke. Hollandis on väga palju katmikalasid. Kolmveerand põllumajanduslikust maast kuulub suur- ja keskmistele talunditele. Hollandis on põllumajanduse põhiharuks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Piimatoodang ühe lehma kohta, mis on umbes 5066 kg, on maailma kõrgemaid. Hollandis peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Enamiks riigi külvipinnast on teravilja, kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Osa teravilja veetakse Hollandisse ka sisse