Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa 1883 25 6 36,600 Santa María 1902 34 6 7,000-13,000 Katmai 1912 32 6 2 Mt. St Helens 1980 19 5 57 El Chichón 1982 32 4-5 > 2,000 Nevado del Ruiz 1985 27 3 23,000 Pinatubo 1991 34 6 1,202 Aitäh tähelepanu eest
valimised. Praeguseks on vulkaan end jällegi üles ehitanud 5.9.Alaska poolsaarel asuva Novarupta vulkaani purse 1912. aastal. Alaska poolsaarel asub vulkaanidekett, mis on osa Vaikse ookeani niinimetatud tuleringist. Novarupta purset peetakse 20. sajandi suurimaks vulkaanipurskeks. Võimas purse saatis 12,5 kuupkilomeetrit tuhka ja magmat õhku. See kattis 7800 ruutkilomeetri suuruse ala üle 30- sentimeetrise tuhakihiga. Purse oli nii võimas, et see tõmbas magma ka kõrvalasuvast Katmai vulkaanist, põhjustades selle vulkaani tipu kokkuvarisemise. 10 5.10.USA Mount St. Helensi vulkaani purse 1980. aastal. Mount St. Helens asub Seattle`ist 154 kilomeetri kaugusel ja on USA üks aktiivsemaid vulkaane. Selle vulkaani kuulsaim purse toimus 18. mail 1980. aastal, selles hukkus 57 inimest ning kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit
CeleronTaktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus266IV 1998300VI 1998 Celeron (A)Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus300A; 333VIII 1998366; 400I 1999433III 1999466IV 1999Mobile Celeron -Enam vähem sama kui Celeron. Mõeldud kasutamiseks kantavates arvutites.Transistoride arv 19 mln. (sellest vahemälu 11,5 mln.) Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus266; 300I 1999333; 366; 400IV-VI 1999Pentium III (koodnimetus Katmai) tuli turule 1999 veebruaris. Taktsagedused algavad 450 MHz-sist. Protsessor sisaldab 9,5 mln. transistori. Põhiosa sarnane Pentium II protsessoriga, kuid käsustikku täiustatud 70 uue käsuga, mis suurendavad oluliselt jõudlust liikuvate piltide ja heli töötlemisel. Lisatud protsessori identifitseerimiskood. 2. taseme vahemälu 512 KB. P III Xeon -taktsagedused algavad 500 MHz-ist. Sarnane Pentium III protsessoriga. 2-taseme vahemälu 512
jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda) KNI ehk MMX2 Katmai New Instructions on samuti Inteli poolt välja töötatud. Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on
Celeron 300 A, 333, 366, 400, 433 ja 466 (Mendocino) aga omavad juba 128 kb cache (protsessori kiipi sisse ehitatud), mis töötab protsessori sagedusega. Celeron on sobilik koduarvutitesse, kuna kiirus on igati arvestatav. Celeron Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 266 IV 1998 300 VI 1998 Pentium III (koodnimetus Katmai) tuli turule 1999 veebruaris. Taktsagedused algavad 450 MHz-sist. Protsessor sisaldab 9,5 mln. transistori. Põhiosa sarnane Pentium II protsessoriga, 11 kuid käsustikku täiustatud 70 uue käsuga, mis suurendavad oluliselt jõudlust liikuvate piltide ja heli töötlemisel Pentium IV. Eelmise jätkuvalt täiustatud variant. Töötavad taktsagedusel kuni 2-4 GHz.
monitooringut. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Näit. 1912. a. Katmai (Alaska) vulkaani purskamisel sattus õhku 20 km3 kõikvõimalikke gaase ja tolmu. Maale ulatuva päikesekiirguse hulk vähenes 10...20%, mis kutsus põhjapoolusel esile aasta keskmise õhutemperatuuri languse 0,5ºC võrra. Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon. Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1. Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus 2
annaabi.ee 
