Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldust vees. VEE DESTILLEERIMINE PEHMENDAMINE VEE DESTILLEERIMINE Kõige lihtsam viis vee pehmendamiseks, keetmisel Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ lagunevad ja tekkinud karbonaadid sadenevad katlakivina. VEE PEHMENDAMINE IONIITIDEGA Tänapäeval on kõige levinum viis pehmendada ioniitidega vett. Ioniidid on ained, mis on võimelised vahetama enda koostises olevad ioonid lahuses olevate Kui vesi ioonidega. läbib ioniidikihti, vahetuvad vee karedust tekitavad ioonid ioniidi ioonide vastu. TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid • 1. slaid: www.wallalay.com • 2. slaid: www.thephotographerswebsite.com • 3. slaid: www.australiawidefirstaid.com.au • 4
SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudum veekaredusel joogivees piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - nii eratarbijale aga rohkem siiski tööstustarbijale - joogi (õlle) tööstusele. Kuidas likvideerida vee karedust? Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Pehme vee plussid ja miinused Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see
Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao. Vee pehmendamine Pehme vesi ei sisalda Kaltsium ja magneesiumioone.(viha,lumevesi) Kare (kaevu, allika vesi) Kareduse kõrvaldamise meetodid 1)vee keetmine 2)destilleerimine 3)naatriumsulfaadiga 4)IONIITIDE ABIL (tahked teralised ained,mis vees ei lahustu.) Seovas vees lah, ioone ja vahetavad neid oma koostiisse kuuluvate
kaltsiumi ja magneesiumi. Vihmavett ju me eriti jooma ei kipu just selle viletsate maitseomaduste tõttu. Vee pehmendamine Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti parandada, ehk vesi tuleb pehmendada (tööstuse otstarbeks pehmendatakse vett alati, et vältida katlakivi teket). Koduste vahenditega saab vett pehmendada seda keetes või sellele soodat , lupja või naatriumhüdroksiidi lisades. Vee pehmendamine 2 Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne ehk mööduv karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Vee kareduse mõju organismile Ca on organismile enim vajaminev mineraal sellest sõltuvad paljud elutähtsad
katse 8,4ml Üldine karedus arvutatakse valemist: ÜK = (8,4*0,1*1000)/100 = 8,4 mg-ekv/l Jääva kareduse moodustavad tugevate hapete vees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, mida keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada. Jääva kareduse määramiseks valatakse 170ml uuritavat vett ümarkolbi ning kolb ühendatakse jahutiga ning asetatakse pliidile tunniks ajaks keema. Vee keetmisel Ca2+ ja Mg2+ ühendid lagunevad karbonaatideks, mis sadenevad katlakivina nõu seintele ja põhja. Protsessi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 = Mg(OH)2 + 2CO2 Tunni möödudes eemaldatakse proov pliidilt, jahutatakse ning kui proov on toatemperatuurile jahutatud, siis filtreeritakse proov läbi hõreda filterpaberi. Analüüsiks kasutatakse filtraati. Seejärel tiitritakse proovi sama moodi nagu üldise vee kareduse määramisel. Tiitrimisel fikseeritakse büreti näit.
Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest. Vee keetmisel need ühendid lagunevad karbonaatideks, mis sadenevad katlakivina nõu seintele ja põhja, vesi pehmeneb. Vee jäävkaredus: jäävkareduse moodustavad tugevate hapete sees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, seda karedust pole võimalik vee keetmisel kõrvaldada. Vee pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kemikaale, ioonivahetust vm. Vees lahustunud ainete sisalduse väljendusviisid (%, mol/l, mol/dm3 , mg/l, µg/l, ppm). Ruumala/maht: % Osa/parts per million: ppm
kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn). Magevees leiduvatest katioonidest on tavaliselt valdavad Ca ioonid. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, nende ühendite tekkel on oluline roll CO2. Vee kareduse eemaldamine Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na või Hkationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). 11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu
kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks. Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees. Vee karbonaatset karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel või keetmisel. Selle tagajärjel vesinikkarbonaadid lagunevad ja moodustuvad rasklahustuvad ühendid, mis sadestuvad katlakivina anumate, aurukatelde, radiaatorite, küttekehade põhja, seintele ja 6 sisepindadele. Ca(HCO3)2 _ CaCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ MgCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ Mg(OH)2 + 2CO2. Katlakivikiht on sageli valkjas kollakas, aga ka pruunikas või hoopis hall. Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3, ent pruuni värvusega katlakivi kiht sisaldab ka raud(III)oksiidi - Fe2O3
annaabi.ee 
