· VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE · HNO3 · Lõhkeainete valmistamiseks · Kulla ehtsuse kontrollimiseks FOSFORHAPE
vahutab seep halvasti jne. Seepärast on vajalik karedust põhjustavate ühendite kõrvaldamine, see tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste
kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav. Üldkaredus: karbonaatne ja püsiv karedus kokku. · Hinnatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide hulgaga millimoolides ühe liitri vee kohta (mmol/l) · Looduslike vete karedus kõigub laialt: kõige pehmeme vihmavesi, jää ja lume
juhtida koldesse küllastunud auru koos leeliseliste lisanditega. Kondenseerudes küttepindadel niisutab aur sinna ladestunud saastekihi läbi, lisandite (NH4)2CO3 või Na3CO3 vesilahused muudavad selle pehmeks. Küttepinna torude puhastamine vee poolelt katlamudast tuleb teha otsekohe peale katla jahtumist ja vee väljalaskmist kuni torud on pole kuivanud, kuna kuivades võib see kiiresti kõveneda. Katlamuda pestakse torudest ja kollektoritest välja surve all sooja veega. Kõva katlakivikihi korral küttepindadel tuleb kasutada keemilist puhastamist ainetega, millised muudavad katlakivi pehmeks ja lagundavad seda. Keemilise puhastamise järel tuleb katlakivi jäägid surve all veega läbi pestes eemaldada. Küttepindade mehaanilist puhastamine katlakivist harjadega või freesidega on lubatav vaid erandjuhtumeil. Katelseadme tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks tehakse iga-aastaselt korraline väline ja
annaabi.ee 
