1.6. Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vaetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani-, ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desifitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kui valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja
· Kanna asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid. Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC- puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas,
Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas,
europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.6 Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas,
annaabi.ee 
