Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja. Esmakordne katku mainimine on samuti seotud võõrvallutajate sissetungiga. Ka Põhjasõda tõi külakostiks katkupisikuid kui maa oli vaevalt toibunud eelnenud näljahädast ja surmadest. Võimud ei pööranud erilist tähelepanu uue katkupuhangu ohule, vaid nägid vaenlast ainult Vene vägedes. Kahjuks. Teoses on üles loetletud ja värvikalt kirjeldatud üle kümnekonna haiguse koos tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike meedikute rivaalid: nurgaarstid ; kõiksuguste erialade rändarstid. Neile on pühendatud eraldi peatükk. Loomulikult olid tohterdajad valdavalt
4 need, kes lähevad kasu peale välja · Loodus saatis inimeste katku, kättemaksuks. Rottid kadusid sama ootamatult nagu nad oli tulnud. Kättemaksuks looduse kurjalt kasutamise eest. Jumal tahtis puhasta maa pahadest inimestest" · Inimesi on tabanud ,,nuhtlus" (Camus kasutab pr. k sõna le fléau- loodusõnnetus, häda, nuhtlus), mis sunnib inimesi selle vastu võitlema, kuid autor peab seda mõttetuks ja kasutuks, sest katkupisikuid ei saa iial hävitada. Kõik on küll kasutu ja absurdne, ent inimese suurus seisnebki selles, et kõigest hoolimata jätkatakse võitslust.