ühiste veeteede kaudu. IV Ajaloolised andmed Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 1896-1903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal. Viimane katk, või katkulaadne suremine, registreeriti 1985-1986 aastal kui vähk kadus 8 heast vähiveekogust. Eesti saartel Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa ei ole täheldatud vähi massilist suremist. Perioodil 1950 - 1980 rikuti paljude jõgede ja ojade looduslik sang. Kuivendamine oli üks osa kollektiviseerimise programmist, et saada juurde uusi põllumajanduslikke maid. Seega on vähi arvukuse vähendamisel kaasa aidanud nii elukeskkonna rikkumine kui ka reostus.
vähipopulatsiooniga paistab silma Aidu tehisjärv, Amme jões leidub vähki arvukalt. Viies veekogus (Raigastvere ja Saare järves, Kääpa jões, Pedja jões ja Nava ojas) leidub vähki vähemalt ühes katselõigus keskmiselt arvukalt. Haavakivi jões, Kullavere jões, Kaave jões ja Mudajões on jõevähi arvukus madal. Ebameeldiva üllatuse valmistas 2005.2006. a kontrollpüükidega Põltsamaa jõgi .Võib oletada, et Põltsamaa jõge on tabanud aastatel 20042005 vähkide katkulaadne suremine. Ajaloolised andmed : Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 18961903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal . Materjali otsitud :
1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Jõevähk 5 Taimestik Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad jõeäärsete heinamaadega.
jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Isiklikult olen jõest välja püüdnud kokre, viidikat, ahvenat ja särge, hauge, latikat, roosärge. Kuid perekonnatuttav on saanud jõest kätte ka lutsu.
annaabi.ee 
