viha hirm Suhted muutuvad - töö/hobi - mitte küla [,,Taaka" film Rein Põder ,,Pardiajaja"] Varanduse tõttu on maetava hing siia ilma kinni jäänud > Inimese päralt teispoolsuses [Mall Hiiemäe tütre raamat katkudest ,,..."] 03.11.2011 Mets (ürgseim Eesti pärimus) 1. Tere!, miks tuldi, and - tõiv, lilleside 2. Ei tohi karta - kui hunti kardad, ära metsa mine 3. Ei tohi vanduda - võib ropendada (seks. asjad) (liialdamine) 4. Metsas ei liiguta vaikselt (loomad on õudsad) 5. Sööd - tükk metsale (soovitatavalt enne annad metsale) 6. Magad - pea põhja 7. Teed tuld - kustutad lahkudes 8
Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu -- surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus. Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju
annaabi.ee 
