aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud
muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku surnud inimesed maeti suurtesse ühishaudadesse. Katkuhaudade peale uusi inimesi ei maeta. Tänapäeval on katku levik kontrolli all, Euroopa närilised katkubaktereid ei levita. Mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu. Katku surm Haapsalu lahes Küla inimestest tühjaks Inimesed peitnud end katku eest Oru vallas Keedika külas murdnud metsadesse. Katk otsinud neid katk väga palju inimesi maha. Üks mööda metsi taga. vanapoiss vedanud surnuid Katk läinud viimaks lootsikuga Kondimaa poole kalmistule. Katku
1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast. · Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 1000-3000 katku haigestumise juhtu. USAs on aastas 10-20 haigestunut. 4. Must surm 1347. aastal. See oli üks ajaloo kohutavamaid ja kindlasti meeldejäävamaid katastroofe. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Must surm tappis ainuüksi Euroopas üle 25 miljoni inimese (osadel andmetel isegi üle 50) ning ka Aasias kindlasti miljoneid.
jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 (1710. aasta katkuepideemia). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest
annaabi.ee 
