ähvardamine, et teda võidakse igal ajal endi hulgast välja visata. 2) Kaudne mitteverbaalne kiusamine. Selleks võib olla tahtlik ning sageli süstemaatiline ignoreerimine, mittekaasamine ja tõrjumine, õelate kirjade (sageli anonüümsete) saatmine ja teiste õpilaste vaenule õhutamine. 3. Vara kahjustamine. Siia kuuluvad riiete katkirebimine, raamatute lõhkumine, isiklike asjade hävitamine ning vargused. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5 - 6) 1.4 Kiusamise kolmnurk: kiusajad, ohvrid ja kõrvalseisjad Sageli arvatakse, et kiusamine on üks-ühene suhe, kuid tegelikkuses on selles protsessis kolm rolli: kiusajad, ohvrid ja kõrvalseisjad. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16) 1.4.1 Kiusajad Erinevaid uuringuid arvesse võttes võib välja tuua kolme liiki kiusajad: 1
ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast punkliikumisest, mil olid omad kindlad tunnused. Üldistatult võib öelda, et ENSV pungis oli kolm peamist väljendusvormi: riietus (välimus), luule ja muusika. Riietuses taotleti šokeerimist, normidest kõrvalekaldumist ning asjade äraspidi tegemist. Vanade halvastiistuvate ja mittesobivate riiete kandmine, riiete katkirebimine, külgeriputatud lehmaketid ja haaknõelad, ekstravagantsed ja värvilised soengud olid hästituntud punkarite tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates suusahüppetornist alla inimesekujuline elusuuruses topisnukk (mille peale kutsuti loomulikult kohale miilits) ja põletati Karl Marxi „Kapitali“.82 Kooliealised punkarid muutsid oma elu
annaabi.ee 
