aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatikartuliks • Koor kollane ja sile, sisu ühtlaselt kollane, silmad väga madalad • Keeb pehmeks, ei lagune, kergesti tükeldatav • Toortumenemine minimaalne, keedetult ei tumene
mineraalaineid, 71...84% vett, 10...30 mg C-vitamiini 100 g kohta. Kartulid, samuti teised köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste, keemilise koostise, saagikuse, valmimise kiiruse jt. näitajate alusel sortidesse.. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbelt jagunevad kartulisordid toidu- (laua-), tööstus- ja universaalseks kartuliks. Toidukartul, välja arvatud varajane, jaguneb kasutustüüpideks: A salatikartul, mitte katkikeev, B keedukartul, valdavalt mittekatkikeev, C jahune keedukartul, katkikeev. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini laguneb. 21 Kvaliteedi (välimus, suurus, vigastuste olemasolu, maitseomadused) alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. ja 2. klassi. Mugulviljade hulka kuuluvad veel maapirn ehk topinambuur (mugul korrapäratu kujuga, õhukese koorega, 30...100 g, sisaldab tärklise asemel inuliini, toiduks