Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist).
Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist).
ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s)
Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s)
annaabi.ee 
