Lamamipind jääb abs tasemele 48,93 m mäeeraldise loodeosas ja langeb kaguosas tasemele 46,67 m. (1,2) Aseri lademe alumises osas Malla kihistikus lasub hall, sinaka tooniga pisikristalliline, tihe, plaatjas, keskmise- kuni paksukihiline lubjakivi, millele on iseloomulikud rohked fosfaatse impregnatsiooniga lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad. Kihistiku ja ühtlasi ka Aseri lademe alumiseks piiriks on markantne, sügavate taskutega fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspindade kompleks. Ühtlasi on see ka kasuliku kihi alumiseks piiriks ning jääb abs tasemele 45,8748,18 m, keskmiselt 47,15 m. Malla kihistiku paksus on 0,6-0,85 m, keskmiselt 0,73 m. (1,2) Joonis 1. 1) Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass. Trilobiidid olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. Trilobiidid tekkisid Kambriumi ajastul ning surid lõplikult välja Permi
vahevöö piiriks, b) vahevöö ja tuuma piir 2900 km sügavusel ning c) märkimisväärne piir 5200 km sügavusel mis jaotab tuuma välimiseks sisemiseks tuumaks Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel. Eelpool toodud põhiliste seismiliste katkestuspindade järgi eraldatakse Maa sisemuses välja olulisemad sfäärid. 17. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek e faas)? MAAKOOR - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks
annaabi.ee 
