t. neid ei viirutata), kui lõikepind läbib nende pikitelge, nt lausvõllid ja -spindlid, tihvtid, poldid, kruvid, needid, liistud jm. Viirutamata jäetakse ka jäikusribid, kodarad ja hammasratta hambad, kui lõikav pind läbib neid pikuti. Katkestused - Ühtlase või ühtlaselt muutuva ristlõikega eseme (võll, varras, valtsprofiil, keps jne.) kujutamisel jäetakse osa ühtlasest või ühtlaselt muutuvast elemendist välja. Allesjäänud osad piiratakse katkestusjoonega (pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega) ja tuuakse üksteisele lähemale. Mõõtarvud näitavad eseme tegelikku pikkust, kusjuures mõõtjooned peavad olema katkestuseta. Korduvad elemendid- Kui esemel on mitu ühesugust elementi, mille paigutuse korrapärasus on pilguga kergesti tabatav, siis selle eseme kujutisel joonestatakse neist elementidest välja ainult üks või mõned, ülejäänud aga näidatakse tinglikult või lihtsustatult.
km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ või „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3“ (Muranov 1986: 101). Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Välja jäetud sõnad tähistatakse tavaliselt kolme mõttepunktiga ja välja jäetud laused katkestusjoonega (tavaliselt kolme sidekriipsuga), mis paigutatakse nurksulgudesse. Näide: „Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitseri, oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, [---] vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks
annaabi.ee 
