7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel
Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse katkestusjooned: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt täpsustada asesõnade taga olevat), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse. Lausele viitamisel tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui viide puudutab mitut lauset, siis järgneb viide viimase lause punktile. Viimasel juhul peab aga sõnastusest olema selge, kust algab viidatav osa. 4.4.2. Viitesüsteemid Joonealune viitamine
annaabi.ee 
