· kuulajaskonnast - Kui üks organisatsiooni liige on suutnud oma tegevust muuta, kuid ei suuda teisi samamoodi toimima panna, on probleem kuulajates; · eelarvamustest; · keskkonna määramatusest tulenevaid - Kui keskkonnast tulevad signaalid ei ole inimestele arusaadavad, ei reageerita neile signaalidele hinnangute ja väärtussüsteemi muutmisega ning side keskkonna ja indiviidi vahel katkeb. Üheks õppimistsüklit katkestavaks teguriks loetakse õpitu unustamist uus tegevus õpiti ära, toimudes nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil, kuid see toimus ühekordselt ning seejärel unustati. Unustamisel on omakorda ka positiivsed küljed, sest selleks, et uusi teadmisi vastu võtta, tuleb neile teadmistele olemasolevate teadmiste hulgas ruumi teha. (Alas, 2002: 93) Probst ja Brüchel (1997) on õppimist takistavate barjääridena välja toonud lisaks järgnevad tegurid:
Põhjuslikkuse ahel on katkenud (B tegevus ei ole A surma põhjuseks). Kannatanu kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa aitav hooletus annab aluse nõuda kahjuhüvitise vähen- damist VÕS 139 alusel. Isik, kes kallutas kannatanut ennast kahjustama ja kannatanu kahjustas ennast selle psüühilise mõjutamise tõttu, ei vabane vastutusest kannatanu tahtluse tõttu ennast kahjustada. Mitmetes õigussüsteemides ei loeta kausaalsust katkestavaks kannatanu tahtluseks seda, kui üks isik seab ennast teist isikut ähvardava olulise ohu tõrjumiseks tahtlikult üliohtlikku olukorda ( vaieldavus eri õigussüs- teemides ) Nt A näeb, et ülisuur ja kuri koer järab B-d ja tormab talle appi, kuid saab ise kannatada Üldise õiguse maade kohtupraktikas loetakse põhjuslik seos välistatuks juhtudel, kus kannatanu seab ennast vabatahtlikult üliohtlikku olukorda (nt vaatab pealt rallisõitu raja ääres)
annaabi.ee 
