121 Steel, P. (2007). The nature of procrastination: a meta-analytic and theoretical review of 122quint essential self-regulatory failure. Psychological bulletin, 133(1), 65-94. 123 Sirin, E. F. (2011). Academic procrastination among under graduates attending school of 124physical education and sports: Role of general procrastination, academic motivation and 125academic self-efficacy. Educational Research and Reviews, 6(5), 447-455. 126 Üliõpilaste õpingute katkestamiste põhjused ja võimalikud meetmed õpingutes 127edasijõudmise toetamiseks üheksa rakenduskõrgkooli näitel (2015). Külastatud aadressil 128http://www.tktk.ee/wp-content/uploads/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-%C3%B5pingute-katkest 129amise-uuring.pdf2015.pdf
wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom Uuringud Läbi on viidud palju uuringuid eesmärgiga suurendada teadlikkust Down'i sündroomi epidemioloogia kohta, sest tõsiste haiguste kõrge levik on Down'i sündroomi põdevate indiviidide hulgas oluliseks probleemiks. Down'i sündroomi tekke tõenäosust ja levikut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu elanikkonna keskmine emaks saamise vanuse trend, diagnoosi täpsus, valikuline raseduse katkestamiste ulatus ja paljud veel leidmata geneetilised ja keskkondlikud tegurid. Kõige laieldasemalt tuntud ja uuritud riskifaktor Downi sündroomiga lapse saamisel on ema vanus. Risk saada Down'i sündroomiga elussündinud laps 45-aastastel või vanematel naistel on 1:29. Ema vanuse Down'i sündroomi haigestumuse seos on välja toodud tabelis 1. Vanus Haigestumus Downi sündroomi Alla 30 Vähem kui 1: 1,000
annaabi.ee 
