lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba meelispaikadeks on kultuurmaastikud, pargid, metsaservad, aedlinnad ja võsastunud jõelammid. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale
kuivalt hõõrdumisel on vahemikus 0,11...0,19. USA-s kasutatakse TiC-NiMo kermist (mark Titan-60) süsinik- ja roostevabade teraste treimiseks kiirusega 45...50 m/min, mis ületab WC -TiC-Co sulameid 5...10 korda. Sulam on eriti sobib siluval treimisel, kuna annab väga sileda pinna, mis on võrreldav lihvitud pinnaga. Sulam on sobib ka malmi treimiseks. Nende terade tööiga on kuni 5 korda suurem kui WC-Co treiteradel. TiC-NiMo terde eelised on suurimad pideval treimisel, katkendlikul treimisel täheldatakse lõikeserva murenemist. Siiski on TiC-NiMo kermised majanduslikult tasuvamad kui WC-Co kõvasulamid, eriti kiirlõikamisel. TiC baasil kermised on perspektiivsed materjalid autotööstuses jäänaastude valmistamiseks tänu oma väiksele tihedusele. Materjali tihedusest sõltub oluliselt asfalt teekatte kulumine. Ka peetakse TiC baasil kermiseid perspektiivseks metallide survetöötlemisel (survestantsid, tõmbesilmad) tänu väiksele hõõrdetegurile.
annaabi.ee 
