suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse ehk kahes keskkonnaskarastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö-riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem
kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille
..200 °C. Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastamise (time hardening, two medium quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Tavakarastus e
Seisev õhk 3 1 Karastusviisid: 1) Ühes keskkonnas ehk ühes vannis karastus (joonis 4.a), mille puhul karastustemperatuurini kuumutatud detail sukeldatakse vedelikku, kus toimub selle lõplik mahajahutamine. Kasutatakse eelkõige lihtsatele detailidele. 2) Katkendkarastuse ehk kahes vannis karastamise (joon. 4.b) korral jahutatakse detaili alguses lühiajaliselt kiiresti (vees), seejärel aeglaselt (õlis või õhus). Raske on reguleerida mõnesekundilist seisutusaega vees. 3) Astekarastuse (joon. 4.c) korral jahutatakse detaili vannis, mille temperatuur on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist M a (sulasoolad temperatuuriga 150-550°C)
mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja t legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas F+P M karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu-
karastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) | Karastamine | | Noolutamine | karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta- Sele 1.32. Terase parendamine takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu- miseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeer- T terastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu- nemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö- t riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili kesk-
annaabi.ee 
