Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega külgjoontest viie 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele üksteisest, kogupikkusega 1,75 m. Pallid STANDARDID Pall peab olema ümmargune, valmistatud pehmest nahast või kunstnahast, sees täispuhutav sisekumm kummist või samalaadsest materjalist. Palli värv võib olla ühevärviline ja hele või värvide kombinatsioon. Kunstnahast materjali ja värvide kombinatsiooniga pallide kasutamine Rahvusvahelistel Ametlikel võistlustel peab vastama FIVB standarditele.
tõttu kehtib = - g = - , kust saame v dp = -g dz . Seda arvestades saame dz v kuiva õhu adiabaatilise temperatuuri gradiendi (adiabatic lapse rate) dT g (2.9) - = = d , dz cp mis on konstantne, väärtusega d =9.8 K km-1. Joonis 2.2. Maa atmosfääri temperatuuri keskmine tsonaalne jaotus maapinnalt kõrgusteni 80 km. Katkendjoontega on märgitud miinimumide ja maksimumide asendid. Troposfääris (maapinnalt kuni 10 km kõrguseni) temperatuur kõrguse kasvades kahaneb ligikaudu adiabaatilise temperatuuri gradiendi järgi. Minimaalne temperatuur 200...220 0K (- 70...-50 0C) esineb sõltuvalt laiuskraadist kõrgustel 8..13 km (joonis 2.2). 2.3. Sademete moodustumine 10
kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega külgjoontest – viie 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele üksteisest, kogupikkusega 1,75 m. ALAD Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega. Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele
· F polüjoone iga lüli asendatakse kahe kaarekujulise lüliga, nii et tekkinud sujuv, nurkpunktideta polüjoon läbib lähtepolüjoone kõik tipud; · S polüjoon silutakse splainikujuliseks kõveraks, mis lähtetippe ei tarvitse läbida (vaid avatud polüjoone alg- ja lõpp-punktid läbitakse kindlasti); · D polüjoone kõik lülid muudetakse sirglülideks; 35 · L katkendjoontega joonestatud polüjoone korral saab kehtestada joonemustri eraldi iga lüli jaoks (alamvalik OFF) või ühisena kogu polüjoone jaoks (alamvalik ON); · U eespooltoodud modifitseerimisvalikute toime ühekaupa tühistamine; · X käsust PEDIT (alamvalikute puhul alamvalikust) väljumine. Multijoonte omavahelise lõikumise organiseerimine on teostatav käsuga MLEDIT, mis avab vastava dialoogakna 12 redigeerimisvõimalusega, milledest tuleb välja valida üks ning
annaabi.ee 
