Esialgu venib riie mõjuva jõu suunas asetsevate lõngade sirgestumise ja seejärel pikenemise tagajärjel. Riide pikenemine on otseses sõltuvuses loogete tihedusest ja suurusest. Loogete tihedus oleneb riide sidusest ja tihedusest, loogete suurus lõngade jämedusest, pehmusest, venimisest viimistlemisel jne. Kuna koelõngad on lõimelõngadest loogelisemad, on ka riide pikenemine koelõngade suunas suurem kui lõimelõngade suunas. Raskuse mõjul pikeneb riide proov 1 (lisa 1) katkemismomendini lõigu 2 võrra, kuid kohe pärast raskuse eemaldamist läheb see vahemaa 3 võrra tagasi oma esialgsesse asendisse. Seda pikenemmist nimetatakse vetruvaks pikenemiseks. Teatud aja joksul lüheneb riideproov järk- järgult veelgi vahemaa 4 võra. Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks. Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem,
keemiliste kiudude molekulide ehitust (modifitseeritakse). Modifitseerimine halvendab sageli muid kiuomadusi (nt värvitavust). Näiteks valmistatakse ülitugevaid kiudusid aramiidist (kaubandusliku nimetusega - Kevlar) ja viskoosist (kaubandusliku nimetusega - Fortisan). Teine moodus ülitugevate kiudude saamiseks on täiesti uute kiudude väljatöötamine (nt Alfa-kiud). Venivus Kiu venivus ehk elastsus /elongation/ Venitamisel kiud pikeneb. Kogu pikenemist kuni kiu katkemismomendini nimetetakse venivuseks. Venivus määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega ja väljendatakse %-des esialgse pikkuse suhtes. Kiudude venivus peaks olema 10 - 35%. Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine, kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse. Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub
annaabi.ee 
