automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega kolm pikka signaali. Üldine hädaoht 7 või rohkem lühikest ja üks pikk. Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga. 2. Trosside tugevuse arvutamine sõltuvalt materjalist ja mõõtudest Trossi katkekoormuse valem: R = K C 2 K-katkekoormustegur (%) k C-trossi ümbermõõt (mm) Taimkiudtrossides: a) kaneptross tõrvatud K=0,5, tõrvamata K=0,6 b) sisaaltross K=0,6 c) manilatross K=0,65 Terastrossid: a) ühe orgaanilise südamikuga K=4,8 b) mitme orgaanilise südamikuga K=4 Tehiskiudtrossid: K=1,5...1,8 3. Kardinaalne ujuvmärgistuse süsteem
See asjaolu võib vahel nõuda lasti toetuspinna suurendamist, eriti kui on tegemist silindrikujuliste lastidega. Soringute otstesse oude tegemiseks kasutatakse surveklambreid, mis tuleb igesti asetada. Klambrite selg peab olema suunatud mittekoormatud osa poole ja nendevaheline kaugus peab vrduma soringu kuuekordse läbimduga. Selliselt moodustatud oud hakkavad libisema, kui koormus võrdub 0,7 katkekoormusega. Kui soring moodustada silmusena, hakkavad klambrid libisema 1,4-kordse katkekoormuse juures. Näid: Tekile on paigutatud last mtmetega h = 1,5 m, B = 3 m, L = 4 m kaaluga 250 kN. Arvutada lasti kinnitamiseks vajalik soringute läbimõõt, kui põiki laeva asuvad soringud kinnitatakse lastist 2,5 m, piki laeva asuvad soringud aga 1,5 m kaugusele. Lahendus Püstsuunas mõjuv jõud 72 FV = 10 × 25 = 250 kN Põiksuunas mõjuv jõud FR = 7 × 25 = 175 kN Pikisuunas mõjuv jõud FP = 3 × 25 = 75 kN