Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga. Kaitseala ülesanneteks on
5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit
annaabi.ee 
