anioonaktiivseteks, katioonaktiivseteks, mitteionogeenseteks ja amfoteerseteks.[2] Anioonaktiivsetes pindaktiivsetes ainetes on aktiivne osa negatiivse laenguga. Katioonaktiivsetes pindaktiivsetes ainetes on aktiivne osa positiivse laenguga. Mitteionogeenseid pindaktiivsed ained lahuses ioone ei moodusta.[2] Amfoteersed pindaktiivsed ained toimivad neutraalses keskkonnas mitteionogeenselt, aluselises keskkonnas anioonaktiivselt ja happelises keskkonnas katioonaktiivselt.[2] Umbes poolt toodetavatest pindaktiivsete ainete kogusest kasutatakse pesemisvahenditena. Mustuse põhikomponent on tavaliselt rasv, millele lisanduvad tolm ja teised tahked ained. Pesemisel kogunevad PAA osakesed rasvastele mustuseosakestele, aidates veemolekulidel neid esemelt eemaldada, lahustavad selle rasvakile mitsellides ja kannavad koos vahuga lahusest välja. Esemelt eemaldatud mustuseosake langeb seejuures lahuse põhja.[2]
Sarnaselt katioonaktiivsetele PAAdele, annavad ka kaksikioonsed PAA-d kiududele pehmuse. Näiteks võiks tuua N-alküül-- iminodipropioonhappe, kus R on pikk süsivesinikahel: CH2CH2COO- | + R- NH | CH2CH2COOH Kaksikioonsed PAA-d sobivad koku kõigi teiste PAA-dega, on vees lahustuvad ja toimivad efektiivselt ka elektrolüütide, hapete ja aluste lahustes. Nad käituvad katioonaktiivselt. Sissejuhatus nahakeemiasse. Tekstiilikeemias on üks peamisi probleeme materjalide värvimine, millele peab eelnema rida mitmesuguseid operatsioone. (pesemine, valgendamine jt.) nahakeemia tähtsaim ja keskseim probleem on naha parkimine. Tekstiilimaterjalide värvimine teenib eeskätt disaini ja moe huve, siis ilma parkimata nahka praktiliselt kanda ei saa. ( Riidematerjale võib kanda ka värvimata, parkimata nahk haiseb, hakkab lagunema, kõdunema). Keemia ja
annaabi.ee 
