Valgustundliku kihi säritamisel juhime valgust otsekui kahe ohjaga: meie kontrolli all peab olema mõjuva valguskiirguse tugevus ja kestus. Korraliku pildi saamikseks peab säri antud tingimustes olema paras. Väga suure liigsäri korral same ühtlaselt tumeda fotokihi, liiga kasin säri ei põhjusta aga peaaegu mingeid muutusi. Katik Katiku ülesanne on kindla ajavahemiku vältel filmile valgust lasta. Katikud on läbi teinud keeruka arengu. Kui sajandi algul võeti objektiivi esiotsa sulgev kaas säritamise ajaks käega ära, siis modernset katikud juhitakse elektroonika abil. Katiku juhtimiseks on kaamera varustatud särituskesttuste skaalale järgmised tähised (või osa neist) : 8, 4, 2, 1, 2, 4, 8, 15, 30, 60, 125, 150, 500, 1000, B. Esimesed neli numbrit (8, 4, 2 ja 1) näitavad täis-sekundeid; oma värvilt erinevad nad ülejäänutest
tellistega. Soovitav on teha lõõrid ristküliku kujulised, sest siis on lõõri sisesinte pind suurem. Mida suurem on lõõri sisepind, seda rohkem soojust võtab ta vastu. Pikliku ristlõikega lõõri pikem külg asugu alati lõõri välisküljel. Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai. Lõõri siseseinte konarused, nukid, sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu Katikud Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga. Harilikult täidetakse see vahe müüritisest kaitseribaga nn. katikuga Ahjud ja korstnad peavad olema paigutatud nii, et hoone süttivate konstruktsioonide ja ahju või korstna lõõride sisepinna vahele ei jääks väiksem vahe kui on näidatud tabelis