vormiliselt edasi Ve suveräniteedi alla, kuid nendelt aladelt tuli välja viia kõik Ve sõjaväeüksuses ja korda pidasid Sa politseiväed. Nende alade tuleviku kohta ei lepitud midagi kindlat kokku. Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes seati sisse tõeline diktatuurivalitsus. Kogu elu hakkas toimima Sa käskkirjade kohaselt, mida pilkavalt nimetati ,,keelan käsen poon ja lasen" kõrgeimaks võimuks sai 8. armee juhatus (AOK8). Armee eesotsas jätkuvalt Kirchbach, hiljem vahetati välja Katheni vastu. 8. armee staabi juures loodi spets osakond, mis pidi vallutatud alade haldamisega tegelema. Major Frantz. Korpuse piirkonnad. Taastati veebruarirevolutsioonieelne jaotus (pm nagu Eesti- ja Liivimaakubermangujaotus). Okupatsioonireziim märksa rangem Lõuna-Eestis. Korpusepiirkonnad omakorda jagunesid halduslikult maakondadeks (kreis). Maakondi jätkuvalt 8. lisaks 8-le varasemale loodi juurde 3 linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral.
Eesti mandriosas kehtestati tegelikult sõjaväeline diktatuur. Kõik võimuliigid, nii täidesaatev- kui kohtuvõim läksid Saksa sõjaväelaste kätte. Juhtisid Eesti ala oma käskkirjadega. Kõige kõrgemaks instantsiks oli Saksa idarinde ülemjuhatus (Ober-Ost). Idarinde ülemjuhatajaks oli Baieri prints Leopold. Eesti ja Põhja-Läti vallutanud 8.armee juhatus (AOK 8), eesotsas Kircbach, kes vahetati varsti välja Hugo von Katheni vastu (jalaväekindral). Tähtsad kindralid ei hakanud enda elu keeruliseks tegema sellega, et oleksid Eesti ja Läti elu juhtinud. Kõik korraldused vajasid nende allkirju. Tegelikult moodustati 8.armee staabist tsiviilhaldusosakond, mis administreeris allutatud alasid. Nende tööd koordineeris 8.armee staabiülem major Franz. 8.armee vastutusala jagati kaheks: taastati 1917.aastal pärast veebruarirevolutsiooni likvideeritud vana kubermangudevaheline piir. 68.korpusepiirkond
annaabi.ee 
