Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"katetevaheline" - 6 õppematerjali

Elektrostaatika
2
doc

Elektrostaatika

E=U/d, kus E-elektrivälja tugevus(V/m); d-elektrivälja kahe punkti vaheline kaugus piki jõujoont(m); U-kahe punkti vaheline pinge(V) 8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. 10. C=q/U, kus q-kondensaatori laeng(c), U-katetevaheline pinge(v), C-kondensaatori mahtuvus(F). Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust, mõõtmetest ja katetevahelisest dielektrikust. C=(e*e0*S)/d , kus C-plaatkondensaatori mahtuvus(F), e-dielektriline läbitavus, e0=elektriline konstant, S-ühe katte pindala(ruutmeeter), d-katetevaheline kaugus(m) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra.

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
Elektrimahtuvus
2
doc

Elektrimahtuvus

1 F suurust mahtuvust omaks kera, mille läbimõõt on Maa omast umbes 1500 korda suurem; Praktiliseks kasutamiseks vajatakse võimalikult väikeste mõõtmetega võimalikult suure laengu salvesteid - seda võimaldab kondensaator; Kondensaator on kahest teineteise lähedal asetsevast juhist koosnev juhtide süsteem; Neid juhte nimetatakse kondensaatori kateteks. Kondensaatori mahtuvus: C = q / U , kus q on kattel olev laeng, U on katetevaheline pinge. On olemas plaat-, silinder- ja kerakondensaatorid: Plaatkondensaator Silinderkondensaator Kondensaatori mahtuvust mõõdetakse irdjuhi mahtuvusega samades ühikutes ­ faradites; Plaatkondensaatori mahtuvus: S C= 0 , d

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
Elektrimahtuvus
2
doc

Elektrimahtuvus

1 F suurust mahtuvust omaks kera, mille läbimõõt on Maa omast umbes 1500 korda suurem; Praktiliseks kasutamiseks vajatakse võimalikult väikeste mõõtmetega võimalikult suure laengu salvesteid - seda võimaldab kondensaator; Kondensaator on kahest teineteise lähedal asetsevast juhist koosnev juhtide süsteem; Neid juhte nimetatakse kondensaatori kateteks. Kondensaatori mahtuvus: C = q / U , kus q on kattel olev laeng, U on katetevaheline pinge. On olemas plaat-, silinder- ja kerakondensaatorid: Plaatkondensaator Silinderkondensaator Kondensaatori mahtuvust mõõdetakse irdjuhi mahtuvusega samades ühikutes ­ faradites; Plaatkondensaatori mahtuvus: S C= 0 , d

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
Keskkooli füüsika
7
doc

Keskkooli füüsika

U = q q ­ laengu suurus Töö elektriväljas A = Eqd E ­ elektrivälja tugevus, q ­ laeng, d ­ punktidevaheline kaugus piki jõujoont Kondensaatori q C= C ­ kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad), elektrimahtuvus U q ­ ühe katte laeng, U ­ katetevaheline pinge Plaatkondensaatori 0 S S ­ katete ühispindala, d ­ katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= ­ katetevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 ­ elektriline konstant d II. Alalisvool Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevus q I ­ voolutugevus (1A), I =

Füüsika → Füüsika
838 allalaadimist
Füüsika valemid
7
doc

Füüsika valemid

U = q q ­ laengu suurus Töö elektriväljas A = Eqd E ­ elektrivälja tugevus, q ­ laeng, d ­ punktidevaheline kaugus piki jõujoont Kondensaatori q C= C ­ kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad), elektrimahtuvus U q ­ ühe katte laeng, U ­ katetevaheline pinge Plaatkondensaatori 0 S S ­ katete ühispindala, d ­ katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= ­ katetevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 ­ elektriline konstant d II. Alalisvool Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevus q I ­ voolutugevus (1A), I =

Füüsika → Füüsika
165 allalaadimist
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

Avades nõu põhjas oleva kraani, tekitame veejoa. Juga suudab teha tööd, näiteks panna liikuma vesiratta. Seda tööd tehakse mitte veenõu, vaid vee raskusjõu potentsiaalse energia arvelt. Viimane on aga oma sügavamalt olemuselt Maa gravitatsioonivälja energia. Täpselt niisamuti ei tee tööd mitte kondensaator, vaid temas sisalduv elektriväli. Laetud kondensaator suudab teha tööd tänu sellele, et tööd on tehtud ka tema laadimisel. Kuna katetevaheline pinge muutub laadimise käigus, siis ei saa me tehtavat tööd A otsekohe leida valemist U=Ep1-Ep2q või A=QUA=QU sest me ei tea, missugust pinget kasutada. Mida suurem on kondensaatori katetele juba kogunenud laeng, seda suurem on pinge plaatide vahel ja seda rohkem tuleb kondensaatori täiendaval laadimisel tööd teha. Selleks et leida kogu tööd, mis tehakse kondensaatori laadimisel, tuleb katetele antud laengut Q korrutada mitte pinge lõppväärtusega U,

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun