see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2
või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuuluvad tööd nagu; drenaazi ehitamine, külmakergete väljakaeve, tasasuste freesimine, kruusatee profiili parandus, aluste ehitamine 302,5 (koos struktuurfondidega) Kuidas on omavahel seotud katendiarvutus liikluskoormuse mõistes ja defektide teke teedel. Katendiarvutuses on peamiseks lähteandmeks kormussagedus ja sõidukite hulka ei ole oluline. Defektid tekivad peamiselt raskeliiklusest ja sõiduautod tekitavad kahju ainult naastudega sõites. Katendi ja selle töötamise seisukohalt on oluline, milliseid pingeid ja deformatsioone koormused põhjustavad ja kuidas materjalid ning konstruktsioon taluvad tekkivaid pingeid. Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel? Kirjelda lühidalt saadavaid andmeid
annaabi.ee 
