Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine 1.tase autotroofid 2.tase fütofaagid Järgnevad zoofaagid Toiduahelad jaotatakse : 1) karjamaa toduahel ( selle lõpus kiskahel ) 2) laguahel e. detriitahel 3) nugiahel e. parasiittoiduahel Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõppeb mikroobidega. Nugiahel e. parasiittoiduahel Konsortsium katenaarium, kogum organisme ( konsorte) ), keda toit (trofokonsordid ) või elupaik ( topokonsordid) seostab mingi kindla taimega ( determinanadid) taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat
teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel. Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: ülemine taluvuslävi, alumine taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum.
Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat. 3.Abiootilised tegurid: Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu v puudumine ohustab mingi liigi organimside eksisteerimist ja elujõulisust. Valgus
b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja substraat. moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi
annaabi.ee 
