Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel. · Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused. 8. Tuumkütused
20...25% niiskust. Katuse all kuivanud puidu niiskus on 15...20%. Kuivatites võib saada absoluutselt kuiva puitu. 2.8 Puidu kütteväärtus. Puidu kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg puidu täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondenseerumissoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus , MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru on tegemist alumise kütteväärtusegaQ, MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril. Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270°C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni
annaabi.ee 
