Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping
jutustatud lugudele, mille päritolu jäänud talle teadmatuks. Haridustee Nupukas Oskar õppis kodus nagu iseenesest rehkendama, samuti lugema. Tähtede õppimisel oli tal juhiks ema, kes oli kolm talve käinud Änküla koolis. Kuueaastasena oskas Luts juba lugeda näppusattuvaid raamatuid ja ajalehti. Et poisi südamesoovile vastu tulla, panid vanemad ta seitsmendal eluaastal Änküla kooli. Tollal oli külakoolis raskuspunkt langetatud usuõpetusele - katekismusele, piiblilugudele ja kirikulauludele. Nende tuupimiseks pühendati suurem osa tunde. Riigivalitsuse nõudel jagati õpilastele ka algteadmisi vene keeles. Igatahes ei valmistanud õpingud Lutsule mingeid raskusi, ehkki ta oli kaasõpilasist 3-6 aasta võrra noorem. Ta kuulunud edasipüüdlikumate õpilaste hulka. Külakooli õpilaste teadmisi ei hinnanud mitte koolmeister, vaid kohalik pastor Burchard Georg Sielmann, kes igal kevadel ilmus köster Nieländeri saatel kooli katsuma
84 a on ta kohal, saabumise hetkel saatis oma nn karjasekirja neljale maakonnale. Tavi Dulher ja Agricola hakkasid kirikuid visiteerima Probleemideks on kirikute ülesehitamine ja vaiimulike kohtade täitmine. Ametisse määramisel omad tingimused, eeldas seda, et kandidaadid enne läbi katsuda, pidid enne piiskopi ees läbi tegema eksami ja prooviütluse. Oluline, et nad oskaksid eesti keelt. Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda, koolitada tuli neid kas tln toomkoolis või haapsalu linnakoolis ( andekad talulapsed, mitte kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot,
annaabi.ee 
