tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem nendest aistingute andmetest välja valib. TAJUMISPROTSESS on aistingute andmetest kui etteantud eeldustest järelduse tegemine, kuid erinevalt verbaalsest loogilisest järeldamisest toimub see nii, et lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja/või otstarvet. Taju on KATEGORISEERIV tunnetusprotsess, sest tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat õppimist ja kogemist. Taju on TERVIKLIK tunnetusprotsess, sest ta saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Taju on SELEKTIIVNE tunnetusprotsess, sest aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel, kuid igal hetkel on tavakujundina välja valitud üks kandev tõlgendus. Taju
Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt seletatud: eelkõige konstruktivstlik ja ökoloogiline koolkond. Konstruktivistid arvavad, et taju teeb sensoorsete andmete põhjalt järeldused ja saab aru, millega on tegu. Aju konstrueerib meile maailma, seostades seoseid ning kogemust. See on ratsionaalne ajuteooria. Selline lähenemine võib jääda aga ühekülgseks, sest aju on vaid kategoriseeriv ja sümboleid loov, aga jääb märkamata see, kui olulist rolli mängib keskkond ja selles kohanemine, kus on palju sellist, mille tõlgendusprotsess on teist laadi. Ökoloogiline teooria väidab, et konstruktivistid eksivad, sest nende teooria kohaselt iniene mõtleb endale maailma välja, aga unustame ära, et ka maailm ise on struktureeritud ning ka ise juba informatsioonirikas, mida me ie mõtle välja, vaid me vaid korjame üles selle informatsiooni maailmast. Info on juba
annaabi.ee 
