predikaadile. Loogiliselt täiuslik keel suudab eristada seda, mida tavakeel ei suuda – kas on predikaadi omistamine või eksistentsilause. Descartesi näide (1867). Ma mõtlen tähendab, et eksisteerib miski, mis mõtleb. Traditsiooniline kuulus filosoofia lause – kui rakendada loogika vahendeid ja teha eristusi, siis asi muutub selgemaks. Teine sage eksimus loogilise süntaksi vastu on mõistete tüübieksitus (1868). Grammatika ei kategoriseeri üksikasjalikult algarve vms. Erikeeles on omad kategooriad ja nendega käib kaasas omad tingimused. Mitte ükski metafüüsika lause ei saa olla mõttekas, sest metafüüsika ülesanne iseendale on leida ja esitada teadmisi ilma empiirilise teaduseta (1869). Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest – kriteeriumi järgi on need mõttetud. Teiseks on lausete eitused – Mõlemad laused on pseudolaused. (1870)
parendamiseks. Tarnijatel, keda ostja pidevalt teise vastu välja vahetab, selline motiiv puudub. On selge, et kui tarnijate arvu vähendatakse, suureneb ostja risk. Seetõttu kaasnevad tarnijate arvu vähendamise programmidega peaaegu alati ranged tarnijate hindamise, valiku ja kategoriseeri- mise programmid. Väärib märkimist, et hankemahtude konsolideerimine ei pruugi ilmtingimata tähendada, et kasutatakse ainult üht ja ainsat tarnijat. Pigem tähendab see, et kasutatakse palju väik- semat arvu tarnijaid kui enamikus ettevõtetes on traditsiooniliselt vajalikuks peetud. Hankemahtude