selt hoomatava viisi juurde4.[2666] Ma kahtlustan tegelikult, et paljud ei taha minu radikaalset väljakutset tõsiselt võtta suuresti sellepä- rast, et nad nii väga tahavad, et kvaale tunnustataks. Paljudele tunduvad kvaalid meie vaimu vaim- suse ja tabamatuse viimse kaitsekraavina, kaitsevallina ligihiiliva mehhanitsismi vastu. Nad on kindlad, et peab leiduma mingi usaldusväärne tee igapäevastest juhtumitest filosoofide kardetud kategooriani, sest vastasel korral vallutab teadus nende erilaadsuse viimse bastioni. Nende oletatavate omaduste erilaadsel staatusel on pikk ja auväärne traditsioon. Ma arvan, et see oli Einstein, kes meile kunagi teatavaks tegi, et teadus ei suuda meile paljastada supi maitset. Kas nii tark mees võis eksida? Jah, kui arvata, et ta püüdis meile meelde tuletada kvaale, mis jäävad meie vaimu subjektiivses pühamus objektiivse teaduse eest igavesti varjatuks. Selliseid asju ei ole. Nii
Taju aluseks on tingimatud ja tingitud refleksid. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse mingis kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Analüsaatoritevahelised seosed ja pertseptiivne kogemus võimaldavad tajus esindada ka esemete ja nähtuste selliseid omadusi, milleks antud analüsaatorid evolutsioonis spetsiaalselt kohanenud ei ole (suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms). Tajumise tagajärjeks on enamasti jõudmine mingi nimetuse, tähenduse või kategooriani. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Loomulikes tingimustes võtavad tajumisest osa erinevat liiki analüsaatorid üheaegselt. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid: ruumitaju, ajataju,
annaabi.ee 
