“Kaljud Belle-lle´il” see ei kuulu küll seeria alla, kuid neist valmis Monetel 10 maali. “Storm at Belle-Ile” “Belle-lle, Rain Effect” “The Rocks of Belle-lle” “Coming into Port-Goulphar, Belle-Ile” Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali. Claude Monet maalis neid aastatel 1890-1891. “Heinakuhjad. Suve lõpp” “Heinakuhi hommikul. Suve lõpp” “Lumised heinakuhjad päikeseloojangul” Maalisari Roueni katedralist Aastal 1892 reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid peaaegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria. Vesiroosid Tema viimaseks maaliseeriaks oli “Vesiroosid”. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri, kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut
uued heegeldusviisid ja abivahendid. Fileepits Fileepits ehk võrkpits on vana sõlmimistehnika. Arvatakse, et filee pits võib olla kõige vanim dekoratiivne kangas. Euroopas olid võrkpitsid laialdaselt levinud kuni tüllimasina leiutamiseni. Filee on iidne pitsi liik , mida tehti ka kloostrites nunnade poolt. Esimesed märgid fileepitsist, kui mitte "kalavõrgust" on aastast 1295 St. Paul'si Katedralist, kus asus filee pitsi heegeldusega padi. Fileepitsi sõlmimiseks kasutatakse võrgunõela ja pulka. Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid. Hargipits Hargipitsi heegeldamine on väga vana käsitöövõte. Leedus oli hargipitsi heegeldamine populaarne XIX sajandi teisel poolel, eriti tuntud olid imeilusate pitsesemete tegijatena LõunaLeedust
ploki millimeetri täpsusega ehitusmeistri märgitud kohta. Mida kõrgemale taevasse kasvas püramiid, seda pikemaks ja kitsamaks muutus kaldtee ning väiksemaks ülemine tööplatvorm. Seega muutus töö järjest raskemaks. Siis jõudis kätte kõige ohtlikum töö üheksa meetri kõrguse tipubloki kaldteed mööda üles vedamine ja kohale paigaldamine. Kui palju mehi üksnes selle töö juures hukkus pole teada. Kahekümneaastase töö tulemusel sai 128 kihist koosnev ja Strasburg'i katedralist neli meetrit kõrgem püramiidituum valmis. Püramiid kujutas endast siis umbes samasugust astmelist mäge nagu tänapäevalgi, kuid sellega ei olnud töö lõppenud. Saavutamaks kantideta, kuigi konarlikku välispinda, täideti püramiidi astangud kividega. Kõige lõpuks kaeti neli kolmnurkset väliskülge pimestavvalgest lubjakivist plaatidega. Plaatide ääred tahuti nii täpselt, et isegi nuga ei mahtunud liitekohtade vahele, ja
annaabi.ee 
