kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja
kinnitada reegleid ja tingimusi, kinnitada rahandust ja arengusplanni, valida rektorit ja piirata küsimuste lahendamist, mis varasse puutub. Eestis on mitu avalikku ja era ülikoolid. Suuremaid on: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja suurim eraülikool - International University Audentes. Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana.