üliõpilased kontrollisid üheskoos rektori valimist, teaduskonna moodustamist ja ülikooli akadeemilisi ning ärilisi asjaajamisi. Kuna nii ülikooli kui selle asukohalinna heaolu ning mainekus oli seotud nimekate õppejõududega, seisid Bologna üliõpilased edukalt prestiizsete õppejõudude kohalemeelitamise ning säilitamise eest. Bologna ülikoolist sai tunnustatud kanoonilisele ja tsiviilõigusele keskendunud ülikool. (Gutek 1995: 99100) Pariisi ülikool arenes välja Notre Dame`i katedraalikoolist ja selle alguseks loetakse aastat 1150, kuigi päris ülikooli nime all on ta tegutsenud alates aastast 1215, mil loodi vabade kunstide, õigus-, usu- ja arstiteaduskond (Soe 2004). Pariisi ülikool oli tunnustatud vabade kunstide, eriti aga teoloogia poolest. Õppetöö oli tugevalt verbaalne ja intellektuaalne ning põhines arutelul ning kirjandusel, mille õppejõud ette dikteeris ning õliõpilased sõna-sõnalt järele pidid kirjutama. (Gutek 1995: 102)
Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima ilmalikuma õpetusega linnakoolid, mis olid mõeldud linnakodanike lastele alghariduse andmiseks. Neis koolides oli õpe enamasti emakeelne.õpetati arvutamist ja mõõtmist, oli ka geograafia ja ajaloo sugemetega aineid, lugemist-kirjutamist, kaubandusega seotud dokumentatsiooni ja keeli käibetasemel. Õppimine toimus päheõppimise meetodil, kuna raamatuid oli vähe.
annaabi.ee 
