See oli tasu inimeste rumaluse, kergemeelsuse ja vastutustundetuse eest. Allakäik ja alandus kestis, kuni tuli Putin.37 Zinovjevi sotsioloogilise romaani minategelane kuulub nõukogulaste, sovettide (совок), kommarite (коммуняка) põlvkonda ja nostalgitseb nõukoguliku kommu- nismi järele. Tema sovetinostalgia väljendub kokkuvõtlikult ja otsekoheselt järg- 35 Vt Zinovjev, A. Gorbatšovism. – Loomingu Raamatukogu, 1990, XXXIV, 12/13; Zinovjev, A. Katastroika. – Loomingu Raamatukogu, 1991, XXXV, 4–6; Zinovjev, A. Ela! – Loomingu Raa- matukogu, 1991, XXXV, 44–46. 36 Зиновъев А. А. Русская трагедия. (Политический бестселлер, Горячая линия.) Эксмо, Алгоритм, Москва, 2005, 9. 37 Samas, 8–11, 199, 335–342, 495–498 jm. 141
Ühiskond ei võtnud väga positiivselt vastu Gorbatšova ühiskondlikku aktiivsust. 80Ndate lõpus argitasandil oli tema kuvand üsna negatiivne. Süüdistati selles, et on liialt palju avalikkuse ees, topib nina sinna, kuhu pole vaja, käib mehega igal pool välismaal kaasas jne. Oli suletud NL ühiskonna jaoks natuke liiast. Hiljem teatud mõttes osaliselt inimeste silmis toimub teatud rehabiliteerimine. 28.loeng- 22.mai Perestroika ideest tuli välja katastroika e NL lagunemine. Perestroika etapid: 1. nn. eelperestroika (1985 märts- 1986)- Gorbatšov ei tulnud võimule kindla programmiga, kuidas NL peaks edasi arenema jne. Terviklikku programmi Gorbal kunagi ei formeerunudki. 2. Perestroika käivitamine (1986 algus- 1988 keskpaik)- See on perestroikapoliitika puhul oluline periood, käivitamise periood, kus põhielemendid, mida hiljem perestroikapoliitikaga seostatakse, paika pannakse ja osaliselt toimima hakkavad
annaabi.ee 
