4. Mis on uniformism? Printsiip, mille kohaselt tänast maailma mõjutavad protsessid on ajas muutumatud universaalsed. Sarnased protsessid on toimunud ka minevikus. James Hutton rääkis Maa pidevast muutumisest, mille algust ei ole nähtud ja lõpust võib ainult unistama jääda. Maad kujundavad protsessid on pidevad. Seda ideed arendas edasi Lyell, kes käis välja selle, et täna toimuvad protsessid viivad pika aja jooksul suurte muutusteni (nagu selle eksamiks õppiminegi). 5. Mis on katastrofism? G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile. Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb, siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured. 6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks? Adaptsioon liikide kohastumine keskkonnaga
tuua välja erinevusi indiviidide vahel. Epilepsia puhul tuntakse erinevaid vorme. Teatud tüüpi epilepsiat põhjustav geen on lokaliseeritud 10-nda kromosoomi pikka õlga, epilepsia teistsugust vormi põhjustav geen aga 20-ndasse kromosoomi. Leitud on ka epilepsiat põhjustav geen 8-ndas kromosoomis. 9. Populatsioonigeneetika ja evolutsioon 9.1. Varajased evolutsiooniteooriad Evolutsioonilist mõtlemist takistasid eeskätt kolm doktriini. Esiteks katastrofism: väljasurnud organismide luustike leide põhjendati Vana Testamendi veeuputusega. Teiseks tüpoloogiline mõtlemine e. essentsialism: elusloodus koosnes kindla eesmärgiga organismidest, mis võisid küll tüübisiseselt varieeruda (kasside/koerte tõud), kuid põhiolemuselt tuli kõiki tüüpe käsitleda eraldiseisvatena s.t. neil puudus ühine eellane. Kolmandaks printssibiks oli entelehhia, organismide sisemine püüe täiustuda. 9.2. Darwini evolutsiooniteooria
3. Dualistlik lähendus- klassikaline lamarkism, 1.) väliskeskkond ja 2.) sisemine tendents täiustuda, omaosa oli väliskeskkonna muutustel, keskkonna muutused tagavad selle, et osasid elundeid kasutatakse rohkem, teisi vähem, ühed elundid eelisarenevad, teised manduvad, kui muutused on mõlemal vanemal siis need päranduvad järglasele. Organismil oli ka sisemine tahe edasi evolutsioneeruda, loogilised järeldused- eitas loomulikke väljasuremisi, väljasuremised toimuvad massiliselt- katastrofism. 1809 a. J. Lamarck, "Zooloogia filosoofia". 4. Selektogeneetilised ehk valikuteooriad- ajaloolises aspektis klassikalist darwinismi 1859 "Liikide tekkest". Darwin kasutas teistsuguseid mõisteid ( 1.) määratletud muutlikkus- modifikatsiooniline muutus, ei olnud evolutsiooni materjal ning 2.) määratlemata muutlikkus- meil vastasb kombinatsiooniline mutatsiooniline muutlikkus, mis oli evolutsiooni materjal; 3.) looduslik valik- enamkohastunumate ellujäämine; 4
annaabi.ee 
