Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi ta...
Neljatunnilise evakuatsiooni käigus oli teatatud Rootsis olevale kogule, kes tegeles tuumaenergia küsimustega. 6 tunni pärast seda ametlik Rootsi esindaja teata ajalehe agentuurile ,,Associated Press", et radioaktiivsuse levija asub, mitte nende oma tehases, vaid Rootsist ja Soomest idapoolsem. Hetkest, kui avastati radiatsiooni tase tõusu möödus Rootsis 26 tundi. Kella 21 paiku moskva aja järgi NSVL tegi esimest ametlikku teadet avarii kohast nimetades Tsernobõli katastoofi ,,hädaks". Isegi niisugune lühike sündmuste käiku kirjeldus, mis on seotud Tsernobõli katastoofiga, näitas kui madal organisatsiooni kommunikatsiooni ettevalmistus oli tehases. Mida veel dramaatilisem, antud katastroof näitas tõenduslikku NSVL kehtivat situatsiooni, kus oli palju vigu nii poliitilies süsteemis, kui ka organisatsioonis üldse, mis lähedasel ajal luhtus ( http://n- t.ru/tp/ie/ca.htm). Siis kui tuli häda kriisikommunikatsiooni põhiprintsiip on mitte vaikida
tühistamiseks. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti. 4)Sõdivate poolte plaanid. Saksamaa- Saksamaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu, selle vallutamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa-eesmärk oli vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastoofi. Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. See nägi ette Elsass ja Lotringi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani eesmärgiks oli hoogne pealetung. Inglismaa-Valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Saadeti 70 000 meest. Iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa-Suur armee, aga vilets varustus. Sõjaplaan võimaldas valida kahe suuna, Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa soovil ründas Ida-Preisimaad.
annaabi.ee 
