ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil. PELLER (ROUBICZEK) 1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele- kujutletavad mängusõbrad, kepp on koerake jne. Laps mängib rolle, mis on tema arenguastmest madalamal. 2)Mängus naudib laps võimu ja au, mida ta iga päev ei koge. Samas mängib ta ka neid rolle, keda ta kardab. ERIKSON 1902 - 1994 Ta arendas edasi Freudi ideid mängust. Normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng
väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil.[1] Susan Isaacs Briti haridustraditsioonis tugeval kohal olev käsitlusviis, et mäng on oluline nii väikelaste emotsionaalse kui kognitiivse arengu seisukohast, võlgneb palju Susan Isaacsile ja Dorothy Gardnerile, tema järeltulijatele Londoni Ülikooli hariduse instituudis. Isaacs kombineeris veendumuse mängu emotsionaalse kasu kohta (mis tuleneb psühhoanalüütilisest traditsioonist) mängu füüsilise, sotsiaalse ja kongnitiivse