välja. Menning ei naasnud enam kunagi teatrisse, jäädes elu lõpuni kibestunud üksikuks inimeseks. Umbes 40 aasta pärast 1. Põlengut äraksid tartlased pommiplahvatuste pelae, Oli sõjaaeg. Vanemuise teater põles jälle. Teater kadus leekides ja pärast nende vaibumist Lindgreni ja Matteuse majesteetlik teatrihoone, Tartu üks ilusamaid maju enam ei olnud. Pommitajateks oli Vene õhujõudude halastamatu armee, kes ka tulistas ühe lennuki, millest katapulteerus mees. Ta ei kandnud punamundrit ja selles mehes tundi endist isikut, kellest räägiti Vanemuise esimese põlengu ajal. Mees haihtus nagu eelmiselgi korral, kuigi teda otsis taga nüüd juba terve armee, alguses Saksa ja seejärel Vene oma. Algasid uued ajad. Vanemuise eestiaegset maja ei peetud tarvilikuks taastada. Selle asemel ehitati uus, mis sobis seitsmekümnendatesse- nurgaline, hall, suug, igav ja ühetaoline. Maja valitsejaks sai Kaarel Ird tuntud kommunist ja kuri inimene.
projekti Mercury stardiks – 12. aprillil 1961 saatis Nõukogude Liit kosmosesse jaama Vostok 1, mille pardal oli inimkonna esimene kosmonaut Juri Gagarin. Kuigi Gagarinil oli võimalus jaama juhtimine üle võtta, viidi lend läbi automaatikaga (esimene kosmonaut kasutamaks käsitsi juhtimist oli German Stepanovitš Vostok 2 pardal). Vostok 1 veetis 108 minutit Maa orbiidil ning sisenes taas Maa atmosfääri Nõukogude Liidu kohal, kus 7000 meetri kõrgusel Gagarin katapulteerus ning maandus langevarju abil. USA jõudis järgi alles pea aasta hiljem, saates atmosfääri Freedom 7, mille pardal oli Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses. 7 5.4. Esimene inimene Kuul ja Apollo 11 Vaieldamatult kosmose võidujooksu tipp-punkt jõudis kätte aastal 1969, kus USA oli enda jõud kokku võtnud ja Nõukogude Liidust mööda läinud tehnoloogiaga – NL
annaabi.ee 
