ennast kõrvalejäetuna. Tänu Narcolepsy Network-ile kasvab sündroomist teadlikus kogu maailmas. Hoolimata sellest jääb narkolepsia sageli diagnoosimata. Jeanette B. kirjutas autorile, kuidas talle pandi diagnoos alles täiskasvanuna. Hiljuti, kui autor oli kuulnud narkolepsiavõrgustiku New Yorgi haru koosolekust, küsis ta luba sellel osalemisel. Paljudel sellel koosolekul osalejatest esines katapleksiat. Hallutsinatsioonide puhul on lood teised; sageli pelgavad inimesed nende esinemist tunnistada. Hiljem kirjutasid ka mitmed seal koosolekul osalejad autrolile oma murest. Suuremal osal inimestest esineb kindel une ärkveloleku aeg. Narkolepsiaga inimstel esinevda nö. mikrouned. Ootamatu narkolepsia laadne uni ilma katapleksiata võib tekkida ka toksilistest seisundites või tingituna mitmesugustest ravimitest. Ka autoril endal esineb üha sagedamini selliseid episoode
tukkumistõbi ehk haiguslik unisus. Tukkumine esineb tavaliselt igavuse või üksluiste olukordade puhul, nagu sõidukis või loengul. Koguni pooled narkolepsiahaiged tukastavadki liikluses ja satuvad seetõttu õnnetustesse. Narkolepsia on osaliselt päritav kiire une regulatsiooniga seotud haigus, mis ilmneb tavaliselt 15-30 aasta vanuses. Asjaomane ei saa sinna midagi parata, et ta tukastab, nii et tegemist ei ole laiskuse ega mugavusega. Peale tukkumishoo võib eriti koos naermisega esineda katapleksiat ehk mõni sekund kestvaid hoogusid, mille ajal mõnede lihasrühmade lihastest kaob normaalne lihaspinge. Siis võivad patsiendi põlved nõksatada või esemed tema käest maha kukkuda, kuid teadvust ta ei kaota. Peale selle võib tukastamishetkel esineda viirastusi ehk hallutsinatsioone ning liikumisvõime võib tukastamise või ärkamise ajal hetkeks kaduda. Narkolepsia ravis on kasutatud erksust suurendavaid ravimeid, eriti anfetamiini, aga sellega kaasneb harjumise oht
annaabi.ee 
