murrangu alale. Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Njassa järvest samuti uue tekkiva ookeani osa. · Valgla riigid Tansaania, Malawi, Mosambiik · Valgla pindala 6593 km² · Kõrgus merepinnast 500 m · Keskmine sügavus - 556 meetrit · Kaldajoone pikkus 245 km Jõed Kongo on jõgi Aafrika keskosas Kongo nõos. Ta on 4380 kilomeetrit pikk.See algab Katanga platoolt Lualabana. Ülemjooksul voolab läände, seejärel valdavalt põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel, sängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahel kuni Malebo tiigini. Malebo tiigit väljunult
1908-1960. a oli Kongo Belgia riigi koloonia (Belgia Kongo). Halduslikult oli see rakendatud Belgia kindralkubernerile, kes rakendas otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga killustunud. Üldiselt võib neid jagada kolmeks. unitaristid eesotsas Lumumbaga, kes pooldasid tugeva keskvõimuga ühtset riiki föderalistid eesotsas Kasavubuga, kelle eesmärk oli osariikide liit nõrga keskvõimuga
annaabi.ee 
