KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani
appi mõlemad käed, kuna mõõga mass oli liiga suur. Neid mõõkasi kutsuti pooleteisekäemõõkadeks, ehk bastarditeks, ning neid oli võimalik ka hobuse selga kinnitada, kuid kanti ka vööl olevas tupes. Mööda mõõga vart jooksis soon. Mõõga käepidemest üleval oli kaitseraud, see kaitses rüütli käsi selle eest, et kui vastane lõi vastu mõõga vart, libises see alla, kuid kaitserauaga oli kindel, et löök ei taba kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1
ja liikuvuse tõttu. Mõõgal võib olla üks või mitu lõiketera (urumi), ehkki torkemõõkadel võib terav olla ka üksnes mõõgaots. Teisalt on kasutatud ka nüri otsaga raiemõõku. Mõõgatera võib olla sirge või kõver, selle pikkus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist nelja meetrini. Üheteralistel kõveratel mõõkadel võib lõiketera jääda nii kaare siseküljele (Põhja- Euroopa pikknuga,jatagan, makhaira), välisküljele (saabel, saska, katana, naginata, tashi) kui ka mõlemale (khopesh, xiphos). Mõõga käepide ja käekaitse Liigitus Ühe käega hoitavaid mõõku nimetatakse ühekäemõõkadeks, kahes käes hoitavaid suuremaid mõõku kahekäemõõkadeks. Lisaks on tarvitatud ka pooleteisekäemõõku ehk värdmõõku (inglise bastard sword), mida saab hoida mõlemal viisil. Tavaliselt kantakse mõõka ohutuse huvides ja nüristumise vältimiseks mõõgatupes, mis ripub mõõgavöö abil enamasti puusal, harvem seljas