Andmete sisestamisel võib tekkida vigu, mis võivad põhjustada segadust raamatu leidmisel / töötaja sisestamisel tekkivad vead 17 4. IS Nõuded 4.1 IS funktsionaalsed nõuded Laenutusprogrammis kasutatakse nii tekstiliste kui ka arvandmete sisestamist. Tekstilised andmed on raamatute nimed, autorid ja märksõnad, mis sisestatakse otsingu teostamiseks. Samuti on tekstilisi ja ka arvandmeid vaja sisestada kataloogimisel ja lugejate ankeetide koostamisel. Veel läheb neid vaja statistika tellimisel. Arvandmed on inventarinumbrid, ilmumisaasta, vöötkood ja UDK indeks. Lisaks on arvandmed lugejanumber ja lugejate telefoninumbrid. Lisaks on vaja arvutile vöötkoodi lugejat, mis tunduvalt lihtsustaks laenutusprotsessi. 4.2 IS mittefunktsionaalsed nõuded Turvalisus on tagatud paroolidega, seda selleks, et võõrad ei pääseks ligi teistele
dissertatsioone saata. Vahetusi välisilmaga pärssis küll suur postikulu, aga ülikool oli mõistval suhtumisel ja eraldas raamatukogule selle tarvis rahalisi vahendeid. Peale trükiste vahetamise ja laenutamise hangiti väliskontaktidelt ka informatsiooni ja saadi nõuandeid. Toetudes välismaalt saadud kogemustele, korraldatigi raamatukogu ümber muudeti fondide struktuur ja kataloogimissüsteem. Lugejate vajadusi silmas pidades otsustas Puksoo uuema kirjanduse kataloogimisel kasutusele võtta sõnastikkataloogimise, mis ühendas endas märksõna ja autori kataloogi. Kataloogimist peeti ülikooli raamatukogus üheks tähtsamaks tööks, töömahukuselt oli see aga suurim. 1923. aastaks oli uuele kataloogimissüsteemile üle viidud käsikogu. Estica suudeti sõnastikkataloogimisele üle viia järk-järguliselt alles aastatel 1928- 1932. Paari aastaga kavandati ja rajati uuendatud kataloogisüsteem. Uued sõnastikkataloogid oli suur samm edasi