Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keele puhul tuleb arvestada ka kirja iseärasustega kasutusel on kolme tüüpi sümbolid: hiina hieroglüüfid vanade filosoofiliste mõistete tarvis ning kaks silpkirja, hiragana kõrgkultuuri tekstidele ning katakana igapäevaste tekstide tarvis. Selgus, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need n.ö madalamajärgulisse sõnavarasse. Kui jaapanlased hakkasid 5. sajandil üle võtma hiina kirjutamissüsteemi, oli hiina süsteem juba standardiseeritud ning 20 sajandit vana. Vanimad tõendid näitavad, et jaapanlased võtsid hiina süsteemi üle pea ilma mingisuguste muutusteta, kuigi Jaapani ja hiina keel on täiesti erinevad ja neil on vähem sarnasust kui näiteks hiina ja eesti keel. Näiteks on hiina keel ühesilbiline ja muutumatu,
emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus Jaapanlased hindavad haridust väga kõrgelt. Nimelt peab Jaapanis iga laps käima kuus aastat algkoolis, millele järgneb kolm aastat alama astme keskkoolis ning sellele omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis. Kokku kulub järelikult täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meil Eestis. Väikeste jaapanlaste koolitee algab juba mitu aastat enne algkooli, nad viiakse juba 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda