vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. 16)Katagimono- illusrtatsioonidega naljakas vormis juturaamat, kus kujutati inimesi vastavalt nende soole, ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani romaanidest ja MYS(tondilood) ¤Edo yomihon(1800-50. Sarnasus genji monogatariga. Suur mõju hiina kõnekeelsele kirjandusele bai hua´l
maailma võimalikult lahus hoida. Shigaku hgen (1763). Annab edasi oma vaateid Hiina luulele, eriti aga elegantsi (ga) ja tavapärasuse (zoku) teemal. Populaarkirjandus Ejima Kiseki (1677-1736) Tokugawa Sidus end a.1699Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks, et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya- bon`ideks. Kiseki hakkas kirjutama kommentaare kurtisaanide elu kohta. Katagimono zanri kujundas Kiseki välja kirjastusest lahus tegutsemise ajal. Seken musuko katagi (1716), Seken musume katagi (1717) ning Ukiyo oyaji katagi (Visandeid voolava maailma isadest, 1720). Tüüpiline katagimono kogumik: satiirilises laadis kujutatud samalaadsete tegelaste karikatuursed portreed. Ueda Akinari -oli üks populaarkirjanduse esindajaid 18 sajandil, oli kirjanik, arts ja õpetlane, oli ka kokugaku õpetlane. Eelkõige kirjutas tondijutte. Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes-