Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"katadroomne" - 3 õppematerjali

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

· marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne ­ meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint) · katadroomne ränne ­ sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad ­ mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). Üleminekud, poolsiirdekalad ­ poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 10. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. Kala pikkuse mõõtmine, kala kaalumine, tüseduskoefitsient ­ Fultoni ja Clarki indeksid, suguküpsusastmed, plastiliste tunnuste

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
46 allalaadimist
Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

meres, kudema siirdub magevette (lõhe, kiireneb). Vesi on viskoosne ja kaladel kulutab 70-80% energiast kudemisrändele kulub palju energiat vee pumpamisele läbi ja sureb pärast kudemist). Rohkem tuntud lõpuste. Mida suurem on kalade lõpuste kõrgematel laiustel, kus meri annab pind, seda suurem on hapniku omastamise suurema produktsiooni kui mageveed. võime. Katadroomne ränne Elab magevees, · Avavees kiiretel ja pidevalt ujujatel koeb merevees (angerjas). Enam levinud (tuunid) on suure pindalaga lõpused. madalatel laiustel, kus magevees on Selline kala ventileerib lõpuseid avatud kõrgem primaalproduktsioon kui meres. suuga ujudes. Täiendavat pumpamist · Kompimiselundid: poised (säga), lõpuskaantega pole vaja. Väiksema

Bioloogia → Hüdrobioloogia
35 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

· suhteline viljakus ­ marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. gg. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI ­ sugunäärmete hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne ­ meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne ­ sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad ­ mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d. Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). e. Üleminekud, poolsiirdekalad ­ poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 36. Kalade analüüsi meetodid. 37. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. a. Kalade kehaosade proportsioonid ­ suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis b

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun