1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab oma lihaskudet sööma, kui ta lülitub ümber nälgimisreziimile. Joonis 2: Söögikordade arv päevas 5 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida? Peaaegu kõik söövad hommikusööki, kõigi neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Nagu ka öeldakse, et hommikusöök on
selle 5-6 söögikorra peale. Ehk, kui inimene kaalub 90kg, siis peaks ta ära sööma 200- 300g valku päevas ning korraga 40-50g. (Hayward, 2010) Müügil on "kiire" vadakukuvalgu- ja "aeglane" kaseiinikontsentraat, paraku praktilist tähtsust seedimise kiirusel ei ole, kui järgida ülaltoodud "3 tunni reeglit". Pidagem meeles, et organismis on alati teatud aminohapete reserv. Mõttetu on seetõttu ka nn. öine söögikord, 7-8 tunnine vahe organismi puhkeajal ei vii meid veel kataboolsesse seisundisse. (Otsus, 2006) 5.GLÜTOMIIN Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma) aminohape. Olukordades, kus stressitase on kõrge (näiteks vigastuse, põletiku või intensiivse treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. (Greta, 2007) 5.1 ÜLESANDED ORGONISMIS